^GPäike tõuseb mäelt, ^DTal doosi aeg on käes, ^Amtõmmbab taskust^C viimse viieküm^Dneliise. ^GVärisevad käed, ^Dkas hommset päeva näeb. ^AmLongib nukralt ^Cmõõda kalamaj^Da tiire. ^GTuleb diiler sealt, ^Dtal nägu naerul peas, ^Amhõlma alt toob välj^Ca salakraami hea. ^GKiirelt möödub päev , ^Dkui süstal soonde läeb, ^Amvedelema jääb t^Ca üksiku^Dna teele

^EmKuuma päikese^G käes vaagub hinge ü^Dks mees, Ta ümber Wismari^Em poisid. Püüab vikati^Gmees, üht päevin?^D?inud meest Ta ümber Wismari^Em poisid:

^GKüll selgemaks nüüd läeb, ^DReaalsus jälle käes, ^Amümberringi vaid ta^C valgeid kitleid näeb. ^GKanüül on jälle sees, ^Don päästetud see mees, ^AmKauaks jääb see nii, ^Cei seda tea siin ^Dkeegi ^GKoridori peal, ^Delektrik rängalt neab, ^Amnarkarit kes kaableid ^CEmexsisse veab ^GOlgu tal siis hea kui ^Dpilvedes on pea, ^AmMillal katkeb rind ^Cei seda tea meist ^Dkeegi

^EmKuuma päikese^G käes vaagub hinge ü^Dks mees, Ta ümber Wismari^Em poisid. Püüab vikati^Gmees, üht päevin?^D?inud meest Ta ümber Wismari^Em poisid: